Teated

Vana Baskini Teatri etendus “Aabitsa kukk”

Mauno käis esimeses klassis kaheksa aastat. Kui tal juba habe kasvama hakkas, pakkus õpetaja välja, et võiks poisi teise klassi üle viia. Mauno seda aga ei soovinud ja nii tema koolitee lõppeski. Tema jaoks oli ja on oluline aabits. Läbi aabitsatekstide tõlgendab Mauno nii maailma kui ka inimesi enda elus ja selle ümber. Ta usub, et kõik, mis aabitsas kirjas on, on tõsi. Sellepärast ei armasta ta ka pakse ja peenikese kirjaga juturaamatuid. Nendes pole ju midagi sellist, mida aabitsas ei ole. Aabitsasse talletatu peale on aga Maunol hea mälu – kõik luuletused, mõistatused ja jutud on tal peas. Nii ta istubki päevad läbi oma koduaknal, vaadeldes elu selle taga ning vanu mälupilte enda sees. Kuid lisaks aabitsale on Maunol ka üks tähtis töö ja suur saladus….
“Aabitsa kukk” on Andrus Kivirähki mononäidend, mis ilmus raamatuna 2006. aastal. Eesti Draamateatris tuli „Aabitsa kukk“ lavale 2004. aastal (lavastaja Andrus Kivirähk), esietendus toimus Tartus komöödiafestivalil Lutsu Teatrimajas. Tõnu Oja mängis peategelase Mauno rolli üle kolmesaja korra ja kokku üheksa aastat.
„Aabitsa kukk“ on komöödia, mille mitmed tasandid puudutavad erinevaid teemasid ja probleeme, mis avatakse üsnagi ühiskonnakriitilisel viisil. Näidendi põhiteema on pisikene ja vaene inimene, kellele pidevalt ülekohut tehakse. Siiski on sellel pisikesel inimesel maailmas mille või kelle peale loota – aabitsa ja oma onu peale. Aabitsast leiab vastuse igale küsimusele. Onu jällegi toetab Maunot, öeldes talle mida teha ja kuidas elada. Nii muutub vaese inimese toimetulek elus lihtsamaks, sest oma peaga ei peagi ju ilmtingimata mõtlema.
Lavastaja Andrus Vaarik, Mauno rollis Lauri Liiv.
Etenduse kestus 1 h ja 25 min (ilma vaheajata).

Pilet 23.-/õpilane, tudeng, pensionär 20.-.

Piletid saadaval Abja kultuurimaja kantseleis, Piletilevis ja Piletimaailmas.

Teated

Raamatuesitlus “Rajoonide aeg”

Pärast Stalini surma ilmusid Nõukogude Eesti mustvalgesse ellu ka mõned rõõmsamad värvitoonid. Stalinile topeltvuntside joonistamise eest ei pandud enam kedagi vangi. Varsti kadusid pildidki, kuhu neid saanuks sirgeldada. Küüditatud, kes veel elus olid, said loa Siberist tagasi tulla, kuigi maja või talu neile tagasi ei antud. Kui seni võis raadiost kuulda vene patriootilisi sõda ja tööd ülistavaid laulukesi, siis nüüd võis rahva hulgas menukas Eesti Raadio kvartett laulda sepast, kel “kirp anti rautada, ole vaid mees/ja hüppajal parajad rauad sa tee”. Tublist sepast võidi ja tuligi laulda ka Stalini ajal, tööd tehti aga ikka viisaastaku plaani täitmiseks, mitte mingiks kometimänguks. Ajalehtedes hakkas ilmuma peale surmakuulutuste ka muud lugemisväärset: kirjutati muinasajast ja koduloost, moest ja muusikast ning elu võimalikkusest Marsil.
Raamtu autorid:
MATI LAUR(1955) on Tartu Ülikooli uusaja ajaloo korraline. professor
TÕNU TANNEBERG(1961) on akadeemik, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo korraline professor

Abja Kultuurimaja