Ajalugu

Killukesi Abja kultuuriloost ja pilk kultuurimaja minevikku

Eesti Vabariigi aeg

  • 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kujunes välja seltsitegevus, kultuuriga tegelejateks olid haridusseltsid, raamatukoguseltsid ja vabatahtlikud tuletõrjeseltsid Abja Perakülas, Abja-Paluojal, Penujas ja Laatres.
  • Abja-Paluoja Tuletõrje Seltsil oli puhkpilliorkester, näitering, segakoor ja hiljem ka meeskoor.
  • 1911. aastal moodustati Abjas esimene naiskoor, koori juhatas Raekson.
  • Organiseeriti rahvapidusid ja näitemänguõhtuid, eriti suurejoonelised olid suvised vabaõhupeod, mille üheks oluliseks osaks olid sportmängud (neid peei tuletõrjemaja aias, Vaida orus ja Abja mõisas)
  • Väga populaarsed olid võistumängud: köievedu, vägikaikavedu, sangpommitõstmine, köielronimine jms.
  • Eesti Vabariigi aastatel tegelesid kultuuritööga Meestelaulu Selts, pasunakoor, haridusselts „Tulevik”, haridusselts „Idu”, Naiskodukaitse ja Kaitseliit.
  • Sõja ajal seltsitegevus soikus, inimesed olid väsinud ja hirmul.

Nõukogude ajal

  • Nõukogude kord oli algusaastatel masendav ja hirmutav küüditamiste ja arreteerimiste tõttu
  • Üsna pea kultuuritöö elavnes- põhjuseks eesti inimese tahe väljendada oma rahvuslikku identiteeti, klubiasutuste rohkus, riigipoolne toetus, inimese tahe vabaneda igapäevaelu muredest ning soov oma võimeid ja huvisid väljendada.
  • 1950-1962 juhtis kultuuritööd Abja rajooni kultuuriosakond.
  • Abja kultuurimaja (kuni 1963. aastani Abja Rajooni Kultuurimaja) direktorid vahetusid väga tihti.
  • Aastail 1945-1954 oli kaksteist direktorit (pikemat aega olid Elli-Marie Leola, Maret Kandla, Tõnu Pruuli.
  • 1945-1958 asus kultuurimaja tuletõrjeseltsi majas. Töötada tuli halbades tingimustes, imetlusväärne oli inimeste tahe sellistes tingimustes tegutseda.
  • Abja kultuurimaja hoonet ehitati 5 aastat (1953-1958)
  • 1970. aastal korraldati töö ümber ning kujunesid välja uudsed töövormid.
  • Majas töötas arvukalt ringe: naiskoor (V.Kroon, osalisi 50); meeskoor (E.Pärna, A. Laanemets, osalejaid 36); puhkpilliorkester (O. Sepp, osalejaid 16); segarahvatantsurühm (A. Moll, osalejaid 16); naisrahvatantsurühm (A. Moll, osalejaid 12); karaktertantsurühm (A. Moll, A. Maahein, osalejaid 6); naisansambel (A. Laanemets, osalejaid 8); meesansambel (A. Laanemets, osalejaid 8); estraadiorkester (A. Murd, osalejaid 7); külakapell (E. Pärna, osalejaid 7); vokaalsolistid, duod, triod (E. Pärna, A. Laanemets, osalejaid 9); näitering (A. Maahein, osalejaid 24); laste tantsuring (E. Leola, osalejaid 10) ja estraadiring (A. Maahein, osalejaid 5).
  • Koorid, ansamblid tegid proove kontoriruumis. Tantsurühmad ja näitering said proove teha alles peale kella 23.00.
  • Populaarne oli kultuurimajade vaheline iga-aastane rajooni isetegevusülevaatus, kus selgitati välja parimad kollektiivid ja kultuuriasutused.

 Abja Kultuurimaja

  • Maja avati 06. novembril 1958 agro-zoopropaganda hoone nimetuse all.
  • Loomingulisse personali kuulusid direktor, kunstiline juht ja instruktor. Lisandus tehniline personal.
  • Kultuurimaja alla kuulus veel töö 24 klubiga- kõik klubid pidid koostama aastaplaani, kvartaliplaani ja kuutööplaani (oli ju ikkagi plaanimajanduse aeg).
  • 1964. aastal korraldati esimesed laste kevadpäevad- mängiti, peeti spordivõistlusi, toimus rongkäik. Tehti otsus muuta need igakevadiseks traditsiooniks, mis arendas ja laiendas laste silmaringi. Kutsuti külla lastele huvipakkuvaid inimesi (lastekirjanikke, kunstnikke, näitlejaid, lastesaadete tegijaid). See traditsioon on säilinud tänaseni.
  • 1970-te algusaastail hakati korraldama mälumänge. Alustati 5-6 võistkonnaga. Esimesed küsimuste koostajad olid Tiit Lepamäe, Enno Liiber ja Kusti Sädem. Palju aastaid koostasid küsimusi Aksel Tiideberg, Ants Lepland ja Ürjo Mälksoo. Mälumäng kestab tänaseni ja osalevaid võistkondi on ca. 13.
  • 1978. aastal moodustati lastekoor, juhatajaks Elli-Marie Leola, õpetajateks Viive Tiideberg ja Endla Tirgo.
  • 1990-te aastate algul jätkasid tegevust segakoor „Kaja” (dirigent Anne Mägi) ja naisrahvatantsurühm (juhendaja Heljo Lepamäe).
  • Loodi uuesti näitering, juhendajateks olid Valdo Pampa, Elli-Marie Leola ning Raivo Kutser.
  • 1992. aastal tuli kokku pensionäride klubi „Meelespea”, loomise initsiaatoriks Ilmar Hein. Klubil oli kapell, segaansambel, tantsurühm ja näitering.
  • Samal ajal alustas laste näitering, mida juhtis Maarika Koks. Ring saavutas tunnustust nii maakonnas, vabariigis ja käis ka rahvusvahelistel lasteteatrite festivalidel.
  • Tegutsesid naisansambel (juhataja Anne Mägi) ning tütarlaste liikumisrühm (juhendaja Kersti Künnapuu).
  • 1992. aastal viidi kultuurimaja omavalitsuse alluvusse ja finantseerimisele. Hakati otsima uusi kontakte.
  • Abja päevad on kujunenud alates 1995. aastast kõiki abjalasi, nii praegusi kui endisi, ühendavaks suursündmuseks. Need on kultuuri-, spordi-, meelelahutuse-, kaubandus- ja kodukaunistamise pidupäevad.

 Allikas: „Abja aastad ja inimesed” Aksel Tiideberg; Abja 2007

 

ajalugu3ajalugu4ajalugu5ajalugu6ajalugu8ajalugu9Esitlus1Esitlus2

Abja Kultuurimaja