Millest Sass Henno räägib?
“Olen kokku pannud kolmest umbes tunnipikkusest loengust koosneva kaasahaarava ja hästi isikliku esinemiskava pealkirjaga “Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge.” Põnevust pakkuva pealkirja taga on lõbusal toonil ränkraskeid teemasid ja ka mu enda vigade tunnistamist puudutav ekskursioon inimsuhete äärealadele, kus paljud meist juba lapsepõlves ekslevad, aga kus omapäi asjadest aru saada on täiskasvanulegi keeruline. Olen 2018–2019 katsetanud sellist loengu formaati ligi 40 koolis ja kõikjal olen kuulnud üht – nendest asjadest on vaja rääkida täpselt nii avatult ja ausalt, nagu seda teen.

Esimene osa kannab pealkirja “MINU LUGU. AUSALT.” Tutvustan ennast, räägin oma probleemsest lapsepõlvest, kooliga toimetulekust ja jagan nõuandeid, kuidas mistahes perekondlikule taustale vaatamata iseennast üles leida. Räägin ka sellest, kui lihtne on siis, kui oled tundnud end kiusatuna, kasvõi märkamatult muutuda ise teiste suhtes ebaõiglaseks ja kuidas seda vältida. See vaatenurk tundub oluline ajastul, kus noored on teadlikud küll oma õigustest, kuid nii mõnedki ei mõista, et õigustega kaasnevad ka kohustused. Räägin ausalt ja avatult oma kujunemisest kirjanikuks ja 4aastase poja isaks ning ka sellest, kuidas tegin 2017 aastal lõpparve nii suitsetamise, alkoholi kui mõnuainetega.

Teine osa on alapealkirjaga “JULGE RÄÄKIDA”, kus räägin oma esimestest suhetest ja seal tehtud vigadest ning selgitan kui märkamatult ja samas süsteemselt võib inimeste vahel sündida miski, mille kohta ütleme “lähisuhtevägivald”. Räägin kuidas ära tunda ohumärke, kuidas käituda kui oled ise langenud ahistava, alandava või vägivaldse suhte ohvriks. Mida teha siis, kui sellisesse suhtesse on sattunud lähedane sõber? Või hoopis, mida teha siis, kui avastad, et oled ise suhtes olnud vägivaldne osapool? Oma loengutes ei mõista ma kohut, vaid jagan oma elu näitel noortele julgust ka enda vigu tunnistada ja end muuta. Teise osa lõpus räägin üha enam kõneainet leidvast korgijoogi probleemist, kus liialdamata tuhandeid tüdrukuid on seksuaalse ärakasutamise eesmärgil GHB (või muu sarnase) ainega tahte vastaselt uimastatud. Õpetan ka kuidas sellisel puhul end kaitsta, käituda ja kuhu pöörduda. Selles osas olen sunnitud rääkima ka laste vastu suunatud seksuaalvägivalla riskidest Eestis. Sellest, mis varitseb sageli pereringis, ja varitseb vanuses, kui lapsed veel arugi ei saa, mis on õige ja vale.

Kolmandas osas pealkirjaga “SÕNADE JÕUD” räägin mitte ainult loomeinimese, vaid ka kommunikatsioonispetsialisti vaatenurgast nii sellest, kui oluline on end väljendama õppida kui sellest, kui suurt rolli selles mängib nii meie keeleoskus, lugemus kui tooni ja sõnade valik. See on tihti just õpetajatele ja lapsevanematele enim meeldinud loengu-osa, kus selgitan maailma tunnetamist läbi mitme põneva vaatenurga. Räägin kuidas on seotud raamatute lugemine mõtlemisvõime arenguga. Räägin ka sõnade mõjust laiemalt, alates beebi aju arengust, kuni ropusõnalise räpilugude ja kirjandusteoste, või meediamagnetiks muutuvate teemade selgitamiseni. Toon näiteid mitmete teadlaste (aju-uurija ja psühhiaater Bruce D. Perry, psühholoog Alice Miller, pereterapeut Jesper Juul) teostest, mis õpetavad nii noortele kui vanadele trikke, kuidas kasutada kurjustamise asemel hea sõna jõudu. Ja kuidas muuta oma elu, muutes suhtumist karistustesse, ähvardustesse ja solvangutesse. See on inspireeriv ülevaade kasulikest nippidest ja süsteemidest, mida oleksin tahtnud, et keegi mulle juba kooli ajal tutvustanud oleks.”

Tasuta!