“Mis on kõige ilusam asi, mis sulle on kunagi öeldud?”
Eugen (28) naaseb pärast kümmet aastat vanglast maailma, mis pole teda oodanud. Ta kandis karistust oma noorema venna surma eest – traagiline õnnetus, mille juured ulatuvad lapsepõlve, mil vanemad ta hülgasid. Nüüd püüab ta leida tee tagasi elu ja oma isa Helmarini, kes on temast aastatega eemaldunud. Ainsad, kes Eugenit mõistavad, on lastekoduaegsed sõbrad Stina ja Riko, samuti oma haavade ja valudega. Kõiki neid ühendab pärandatud valu ja süü, kuid ka igatsus armastuse järele. Nad kõik püüavad murda välja traumarattast, mis neid lahti ei lase, sellest nähtamatust jõust, mis hoiab valu põlvest põlve ja ei tee vahet enesevihkamisel ning armastusel.
