Eesti Rahvamajade Ühingu algatatud suvekool, mille korraldus rändab maakonnast maakonda, on suurim rahvamajade töötajaid ühendav kokkusaamine Eestis. Käesoleval aastal oli suvekooli korraldamise au antud Põlva maakonnale. Lisaks muljete vahetamisele kolleegidega, kultuuritööst puhkamisele ja uute värskendavate elamuste saamisele, on suvekoolis olulisel kohal ka vaimu värskendavad erialased loengud ning tegevused.

MTÜ Veriora tsunft õpetas osalejatele, kuidas taaskasutada erinevaid materjale, Erle Nõmm arutles ellujäämise üle muutuvas maailmas ja Aleksei Turovski mõtiskles looduse ja inimeste suhte üle läbi ajaloo. Lisaks andis Eesti Rahvamajade Ühing suvekooli ajal pidulikult üle 11-le kultuurikorraldajale kutsetunnistused .

Seekordse suvekooli teemaks oli „Noored ja rohelised“, mis viitas Põlvamaa tunnuslausele „rohelisem elu“ ja kutsus üles märkama loodust enda ümber, seda hoidma ja taaskasutama ning ühtlasi juhtis tähelepanu ka noortele ja järeltulevale põlvkonnale.

Eesti Rahvamajade Ühingu esinduskogu liige Põlvamaal, Kanepi seltsimaja juhataja Marju Jalas tõdes, et suvekool oli väga hästi korda läinud ning osalejad ei olnud positiivse tagasisidega kitsid. „Ühtsuses peitub jõud ning hästi toimiva meeskonnaga on võimalik korraldada väga edukat sündmust“, tõdes Marju Jalas.

Rahvamajade suvekooli üheks humoorikamaks ja pikisilmi oodatud osaks on maakondade etteasted. Osalejate palava aplausi ja joovastushüüded teenisid välja Rapla maakonna esindajad sketšiga enampakkumisele pandud kolmest kogemustega kultuuritöötajast, kelle aastane energiavajadus on kolm päeva suvekoolis ja töövõimekus 360 päeva 24/7. Boonusena pakuti oksjoni võitjale kaasa Rapla maavalitsust, vihjates riigis tehtud ja veel ka planeeritavatele kultuuripoliitilistele otsustele, mille juures kahjuks väga sageli ei arvestata piirkondade kultuurivõrgustiku väljakujunenud joontega ja kultuuriharrastuse võimaluste püsimajäämiste toetamisega kui ühe piirkonna elujõulisuse ja ellujäämise kriteeriumiga.

Kuna rahvamajade suvekoolis on kohal kogu Eestimaa kultuurivedurite tuumik, on see parim võimalus korraldava maakonna kollektiividele ja ettevõtetele enda ja oma piirkonna tutvustamiseks. Näiteks kommenteeris ansambli Moisekatsiq liige Hendrik Hinrikus, et nemad said esimesed esinemiskutsed juba vahetult peale oma kontserdi lõppu.

Põlva maakond tutvustas suvekooli läbi Intsikurmu laululava, Varbuse Muusikamõisa, Põlva Talurahvamuuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja ajaloolise Postitee.
Õhtuste kultuuriprogrammide eest hoolitsesid Põlvamaa kultuuriasutustes ja külades tegutsevad erinevad ansamblid ja tantsurühmad: Oravapoisid, Heino Tartes ja Noore Sõbrad, Nedsaja Küla Bänd, Lahe Antz, Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi, Moisekatsiq, Öbödöš, Sinu Naine, Vihista Viisku tantsurühm, segarühm Põlva Päntajalad, showtantsurühm Nõtked ja Karvased ja Meie Stuudio Tantsukool.

Suvekooli korraldasid Põlva maakonna rahvamajade juhatajad. Suursponsoriteks olid AS Lõuna Pagarid ning Sireli Talu, samuti Räpina paberivabrik, rahastusega aitasid kaasa Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvamajade Ühing, Rahvakultuuri keskus ja Põlvamaal tegutsevad rahvamajad.

Rahvamajade suvekooli lõpetas Aapo Ilvese kontsert, mille järel anti üle teatepulk järgmisele korraldajale, kelleks on Võru maakond. 

Viljandimaa esindajad (vasakult) Maire Paju (viiratsi rahvamaja), Kai Kannistu (Karksi Valla Kultuurikeskus), Tiiu Sommer ja Ülle Rõigas (Abja Kultuurimaja), Leana Liivson (Karksi Valla Kultuurikeskus).