Eesti Panga muuseumi rändnäitus “Eesti raha margast kroonini” ja “Euroraha”.

Rändnäitused „Eesti raha margast kroonini” ja „Euroraha”.
Rändnäitusel „Eesti raha margast kroonini” käsitletakse nelja Eesti vääringut: marka, mis tähistas eestlaste iseolemise algust 1918.  aastast; krooni, mis hakkas kehtima 1. jaanuarist 1928 ja oli kuni 25. märtsini 1941 igapäevases ringluses; krooni taassündi 1992. aastal ja selle käibimist kuni 1. jaanuarini 2011, kui Eesti võttis kasutusele euro. Kroon käibis koos euroga veel kaks nädalat.
Rändnäitus „Euroraha” tutvustab sularaha emiteerimist ja ringlust ning 1. jaanuarist 2002 käibele tulnud ühisraha eurot.
Toodud on seitsme eri nimiväärtusega pangatähe kujundus ja turvaelemendid ning kaheksa eri nimiväärtusega mündi ühise külje kujundus ja mündi osad.
Rändnäitus „Eesti raha margast kroonini” on valminud Eesti Panga muuseumi, doktor Ivar Leimuse (Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor) ja kunstnik Tiit Jürna koostöös. Hilisemad täiendused on teinud Eesti Panga kujundaja Urmas Raidma.
Näitus algab 1918. aastal välja kuulutatud kavandikonkursile laekunud kavanditega, mille autor on kunstnik Kristjan Raud ja lõppeb 2004. aasta Eesti euromündi rahvusliku külje võidutöö kavandiga, mille autor on ka markide kujundajana tuntud
Lembit Lõhmus. Välja on jäänud aastad 1940–1990.
Kui Eesti Vabariik 1918. aasta veebruaris välja kuulutati, puudus sel oma raha ja polnud ka Eesti Panka. Käis veel esimene maailmasõda ning riik oli üsna vaene. 1918. aasta novembris sündinud Eesti marga kõrval olid käibel mitmesuguste võõrriikide rahatähed: tsaari- ja duumarublad, kerenskid, idamargad ja -rublad ning Soome margad. Neid saab näha muuseumi püsiekspositsioonis.
Esimene riigivääring oli Eesti mark, mis kehtestati Ajutise Valitsuse 30. novembril1918 vastu võetud otsusega. Ei olnud juhuslik, et Eesti raha nominaaliks valiti mark, kuna Eesti rahandus põhines tollal Saksa okupatsioonivõimude seadusandlusel. Eesti marga kursiks sai 1 idamark ehk 1 Saksa mark ehk 50 idakopikat.
Panga loomine võttis aega. Tegutses Riigikassa ja valitsus otsustas hakata raha väljastama kõigepealt riigikassatähtedena (Ajutise Valitsuse määrus 9. detsembrist 1918). Rahade kujundus pidi olema rahvuslik ja üle kahe värvitooni ei soovitatud kasutada. Valitsuse 30. aprilli 1919. aasta määrusega anti Eesti Pangale ainuõigus pangatähti väljastada. Alles 1921. aastal trükiti Soomes 100 margased ja pärast neid 500-margased pangatähed.
Peale kassa- ja pangatähtede käibis 1920. aastate Eestis ka vahetusraha, seda nii sedelite kui ka müntidena.
1920. aastate kriisist väljumiseks viidi läbi rahandus- ja pangandusreform. 1928. aastal viidi läbi rahareform ning uue seaduse järgi tuli 1. jaanuarist 1928 Eestis esimest korda käibele Eesti kroon. Margad kaotasid kehtivuse. 1 kroon (0,403226 g kulda), mis vastas 100 margale, võrdsustati 1 Rootsi krooniga.
1926. aastal kuulutati välja uus Eesti krooni kavandite konkurss, mille võitjaks tuli Günter Reindorff, ehkki osales ka kuulus kunstnik Eduard Viiralt. Tema kavandeid näete siin. Raha ei jõutud õigeks ajaks trükkida ja riigikassatähele löödi peale kiri „1 kroon”.
Kroonid olid oma aja Euroopa ühed kaunimad rahatähed.
Okupatsiooniaega ehk aastaid 1940–1990 näitus ei kajasta.
Esimest korda avaldati mõte Eesti oma rahast 1987. aasta Isemajandava Eesti ehk IME projektis, mille autorid olid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Seadusega kinnitati kurss oma rahale 1989. aastal. 8. detsembril 1989 kuulutati välja Eesti krooni ideekavandite konkurss, kavandid tuli esitada 15. jaanuariks 1990. Konkursile esitati 42 kogumit töid ning võitjaid oli kolm:
V. Taiger, A. Tuuga ja U.-R. Ploomipuu. Paberrahade lõplikud kavandid valmisid Taigeri ja Ploomipuu kujunduse järgi. 2007. aastal lasti ringlusse uued 2- ja 10-kroonised ning 2008. aastal uued 100-, 25- ja 500-kroonised pangatähed.  Mündikonkursil anti välja kaks teist kohta: Mari Käbinile ja Enn Johannesele. Uued mündid kavandas Mari Käbin. 1990. aastal võeti kasutusele Eesti Vabariigi
sümbolid ning seepärast otsustati muuta müntide kujundust. Algse kavandi – rukkilille– vahetasid välja kolm vapilõvi. 1991. aastal loodi rahareformi komitee. Sinna kuulusid valitsusjuht, Eesti Panga
president ja sõltumatu ekspert. 1992. aasta märtsis moodustati praktiliste ettevalmistuste tarvis Eesti Panga juurde rahareformi komitee büroo. 20. juunil 1992 kell neli hommikul algas kolmepäevane rahareform. Ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti Vabariigis sai taas Eesti kroon ning Nõukogude rubla kaotas
kehtivuse. Krooni käibeloleku ajal andis Eesti Pank igal aastal välja 1–3 meenemünti. Aastatel1992–2010 andis Eesti Pank välja kokku 27 meenemünti. Neist üks on plaatinast, kaheksa kullast ja 17 hõbedast; üks münt ei ole väärismetalli sulamist valmistatud.
Vermitud on mündid Suurbritannias, Soomes, Austrias, Leedus ja Austraalias.
Rändnäitus „Euroraha” on eelmise osa jätk. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, kuhu praegu kuulub 27 liikmesriiki. Ühendkuningriik astus Euroopa Liidust välja 31. jaanuaril 2020.
Alates 1. jaanuarist 2015 kasutab eurot 19 Euroopa Liidu riiki, kus elab 337,5 miljonit inimest. (Eestis ligi 1,3 miljonit). Lisaks kasutavad eurot näiteks euroala riikidele kuuluvad või nendega seotud ülemeredepartemangud, -territooriumid ja saared (Prantsusmaale kuuluvad Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Réunion,
Saint-Barthélemy, Saint-Pierre ja Miquelon, Mayotte; Portugalile kuuluvad Madeira saared ja Assoorid; Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared). Eurot kasutatakse laialdaselt ka euroalaga piirnevates riikides ja piirkondades, näiteks Kagu-Euroopas. Mõned teised riigid, nagu Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan kasutavad eurot
Euroopa Liiduga sõlmitud rahalisi suhteid käsitlevate erilepingute alusel ametliku vääringuna ning võivad teatud koguses emiteerida ka oma euromünte. Kõik ELi riigid peaksid ühinema majandus- ja rahaliiduga ning võtma kasutusele euro niipea, kui on täidetud lähenemiskriteeriumid. Erandiks on Taani, kellel on õigus ühisraha kasutuselevõtust loobuda. Kui riigid kasutavad ühisraha, siis ei ole vaja raha vahetada ning ühes riigis kehtiva rahaga saab maksta ka teises riigis, kus kehtib sama raha. Seega ei kaasne rahavahetuse kulu. Europangatähtede seerias on seitse eri nimiväärtusega rahatähte: 5-, 10-, 20-, 50-, 100, 200- ja 500-eurone. Need kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal. Euromüntide ühine külg on erineva kujundusega: 2- ja 1-eurosel ning 50-, 20- ja 10-
sendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Alates 1. jaanuarist 2007 emiteeritud müntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. 5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes.
Lisaks tutvustatakse näitusel eurot kasutavate riikide euromüntide rahvusliku külje kujundust. Ühisraha eurot kasutavad Euroopa riigid moodustavad euroala. Seetõttu räägitakse ka Eesti Panga kui euroala liikmesriigi keskpanga ülesannetest ja tegevusest. Kõigi eurot kasutavate riikide keskpanku koos Euroopa Keskpangaga nimetatakse eurosüsteemiks.

Mulgi valla suvebingo

Mulgi vallas.
24. juuni – 14. august 2020, 24 tundi 7 päeva nädalas.
Kõigile!
Üksi, perekonnaga, töökaaslastega, sõpruskonnaga, kellega iganes!

Võimalus panna ennast proovile, tutvuda Mulgi valla erinevate vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtadega.

Läbi auto, jalgratta, ühistranspordi ja miks ka mitte jala.
Vajalik kaamera / nutitelefon ja bingopilet, Gmaili konto.

 Bingopileti saab Mulgi valla suvebingo Facebooki ürituse lingilt (ilmub 24. juunil) või kohaliku kultuuritöötaja käest. (Pildista endale bingo pilet kindlasti üles / prindi see välja / salvesta telefoni.)

Bingomängija saab endale bingopileti. Bingo piletil olevatele numbritele vastavad erinevad kohad Mulgi vallas. Kohtade nimekiri ilmub 24. juunil. (Pildista endale bingo pilet kindlasti üles / prindi see välja / salvesta telefoni.) Vastavalt numbritele bingopiletil leiad sihtkohad, mida avastada. Üks ruut bingost on vabalt valitav. Vali välja meelepärane marsruut ja leia tee kõikidesse punktidesse. Tee igas bingo sihtkohas pilt nii, et Sina (ja Sinu seltskond) on äratuntavalt pildil koos täidetud ülesandega. Bingot ei pea sa täis saama ühe päevaga – võid vabalt võtta seiklemiseks ka pikemalt aega.
Bingo täis saades – registreeri oma pilet ja lae üles oma pildid lingil, mis ilmub Facebooki ja siia 24. juunil.

Heaks sõbraks teekonnal on timeriga pildistamise võimalus / kaamera statiiv / selfiepulk või seltskonnast välja valitud pildistaja.
Jälgime mängides 2+2 reeglit!

Kõikide Mulgi valla suvebingo mängijate vahel loositakse välja erinevaid auhindu. Valitakse välja meeleolukamad pildid, parimad pildilahendused, meeskonnad, üksiküritajad. Tehakse Mulgi valla suvegalerii.

Info: Üritus Facebookis – Mulgi valla suvebingo, mulgivallabingo@gmail.com, Mulgi valla kodulehelt ja Facebookist, kultuurimajade Facebooki lehtedel / kodulehtedel või kohaliku Mulgi valla kultuuritöötaja käest.

Abja Kultuurimaja