Ruber Veliz(Kuuba)-näitus ” Midagi enamat”

Ta õppis Eduardo Avela plastikakunsti akadeemias San Antonio de los Baños, Kuubal, mis on spetsialiseerunud anatoomilisele joonistamisele, kunstilisele joonistamisele, graveerimisele, maalimisele, skulptuurile, illustratsioonidele ja keraamikale. Ta võttis ette koomiksite tegemise ja tal õnnestus saada auhind Kuuba videofestivalil „Premios Lucas“ klippide parima animatsiooni kategoorias, videoga „Ya no más“ („Mitte rohkem“).
Ta tuli Eestisse Kuuba muusikalise rühma lauljana. Muusikalisel alal on ta töötanud olulistel lavadel Havannas ja Baraderos, olles võtnud omaks muu hulgas Itaalia ooperist žanrid läbi roki, popi, trova, et kujundada isiklik stiil cante jondos, flamenko laulus.
Maalid „Lugar Hermoso“ („Kaunis koht“) ja „Mujer con sombreero“ („Mütsiga naine“) said valmis kruiisilaeval, kus ta on töötanud enne Eestisse elama asumist. Ta on motiveeritud jäädvustama oma kõige irratsionaalsemaid mõtteid, emotsionaalseid seisundeid, nagu teraapia ja eneserahuldamine, huvi vormi, värvi, joone, kompositsiooni, loomade ja inimfiguuride teemade vastu, illustreerivaid unenägusid, andes võimaluse astuda alateadvuses ja seejärel taas avastada nende tahtmatuid piltide motiive kui kohtumist iseendaga igas metafoorilises

Näituse “Meie põlisrahvastest sõbrad” avamine

Kutsume ugri kultuuride huvilisi vaatama näitust “Meie põlisrahvastest sõbrad” 6.12.2021-31.01.2022.
Avamine toimub 6.detsembril kell 17. Kõik on oodatud!
Näitusel on Handimaal Metsa Filmikoolis handi laste poolt tehtud filmid, dokumentaalfotod, heliinstallatsioonid ja ekspeditsioonil käinute poolt kinni püütud killud handi kultuurist – märgid ja lood. Lisaks saab selga proovida traditsionaalset handi kleiti ja istuda rahulikult handi telgis ja lugeda osalejate meenutusi. Näituse dokumentaalsele poolele  on koostajate poolt lisatud kultuurilise sõpruse teema – olles handi kultuuriga nii ehedalt läbi ühise loomeprotsessi seotud, on tekkinud filmiõpetajate ja handi laste vahele siiras sõprus.
 2018. ja 2019. aasta suvel korraldas Soome Ugri Filmifond sügaval Siberi põlismetsas handi noortele Metsa Filmikooli. Eesti, ungari ja soome kunstnike ning filmitegijate juhendamisel tegid handi noored omakeelseid filme, mis on suurepärane võimalus kultuurilist omailma teistega jagada. Soome-ugri noortele mõeldud filmikool kasvas välja Soome Ugri Filmifestivalist FUFF, mille lükkas koos abilistega 2014. aastal käima Soome Ugri Filmifondi asutaja, ungari
päritolu, aga juba enam kui kümme aastat Eestis elav filmitegija ning soome-ugri aktivist Edina Csüllög. Nimelt selgus, et maailmas ainulaadse festivali korraldamiseks napib filme ning nii tuli alustada tööd noortega, et soome-ugri filmitegijaid tuleks juurde.
See kõlab nagu muinasjutt: Karu kummardamise maal toimuv Metsa Filmikool, kuhu pääseb vaid jalgsi läbi raba kõndides või paadiga mööda jõge triivides. Kuid tegemist ei ole muinaslooga.
“Filmilaagrid toimusid sügaval põlismetsas, endises handi põdrakasvatajate suvelaagris,” meenutab Anti Naulainen, üks Metsa Filmikooli õppejõududest. “Laagrisse pääseb jalgsi üle soo või siis paadiga mööda jõge. Kõik eluks vajalik tuleb kohale vedada, sest isegi elektrit annab laagrile diiselgeneraator, mis podiseb vaikselt kõigi tegemiste taustaks. Handi noored olid filmitegemisest väga huvitatud, kui esimesel aastal osales Metsa Filmikoolis 25 noort, siis järgmisel aastal juba 35. Esimesel aastal oli rõhk põhiliselt
filmitegemise õppimisel, aga teisel aastal lisandus nõue, et kõik filmid peavad olema handi keeles. Keelega on paraku nii, et kuigi laagrid on mõeldud selleks, et handi noored õpiksid
tundma ja väärtustama oma kultuuri ja keelt, siis laagris osalejatest oskab handi keelt umbes viis noort.”
Kuidas saame rääkida lugusid keeles, mida vaid vähesed mõistavad?
Metsa Filmilaagris osalenud Num Sang Johi noortel oli kindel ülesanne: nad pidid oma filmides kasutama handi keelt. 2010. aasta andmetel oli obi-ugri keelte rühma kuuluva handi keele
kõnelejaid alles jäänud vaid 9500 ringis. Neil rahvastel puudub omakeelne filmiharidus ja omakeelse filmi traditsioon.

See näitus kõneleb keelest. Kõnekeelest, emakeelest, filmikeelest. Keelte säilimisest ja arenemisest. Omakultuuride säilimisest ja arenemisest. Mõtlemise ja räägitava keele seostest. Kuivõrd muudab meie mõtlemist see, millist keelt me kõneleme?
Eesti ja Soome filmitegijad jagavad näitusel ka enda lugusid Handi-Mansimaal kogetust. Selle piirkonna põlisrahvastele omaseid uskumusi tunneme šamanismina, mis peidab endas
samaaegselt nii karget vastupanu karmidele elutingimustele kui pühalikku suhtumist elusasse loodusesse. Ürgse ilmanägemuse säilitamine kaasaja tingimustes on omaette kunst, mis antud
näituse raames on tõlgitud filmikunsti keelde.
Film on suurepärane meedium, et tutvustada oma kultuuri teistele rahvastele. Loodame, et ka see näitus avab vaatajaile kaugete ugrilaste olemust ning hantide oma ilm jääb teid ka edaspidi
enda poole kutsuma.

Näitust korraldab MTÜ FUFF (Finno-Ugric Film Foundation)
MTÜ Finno-Ugric Film Foundation on viimased seise aastat tegelenud väikeste, põhiliselt Venemaal elavate soome-ugri rahvaste filmikunsti toetamisega.
Näitust toetab: Eesti-Soome Kultuurifond, KULKA, Hõimurahvaste Programm

Näituse meeskond
Kuraator: Edina Csüllög
Filmid: Num Sang Joh noored
Fotod & tekstid: Anti Naulainen, Liis Nimik, Outi Rossi, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög, Martin
Männik, Laura Kõiv
Tekstiilikunst: Eleriin Seim
Disain: Evelin Urm
Helidisain: Vootele Ruusmaa
Sotsiaalmeedia: Berta Kisand
PR: Piret Räni, Edina Csüllög
Toimetaja: Hedda Maurer

 

 

Abja Kultuurimaja