{"id":8739,"date":"2026-01-12T10:15:35","date_gmt":"2026-01-12T08:15:35","guid":{"rendered":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/?p=8739"},"modified":"2026-01-12T14:27:37","modified_gmt":"2026-01-12T12:27:37","slug":"heiki-pardi-naitus-alevi-unistus-saada-linnaks","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/heiki-pardi-naitus-alevi-unistus-saada-linnaks\/","title":{"rendered":"Heiki P\u00e4rdi n\u00e4itus &#8220;Alevi unistus saada linnaks&#8221;"},"content":{"rendered":"\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus.png\"><img decoding=\"async\" loading=\"lazy\" width=\"724\" height=\"1024\" src=\"http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus-724x1024.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-8740\" srcset=\"http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus-724x1024.png 724w, http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus-212x300.png 212w, http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus-768x1086.png 768w, http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus-1086x1536.png 1086w, http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus-1448x2048.png 1448w, http:\/\/abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/alevi-unistus.png 1587w\" sizes=\"(max-width: 724px) 100vw, 724px\" \/><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>N\u00e4ituse koostaja on kirjutanud nii:<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a>&#8220;Aleveid on Eestis v\u00e4ikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus Eesti aleveid saanud linna\u00f5igused. Minevikus erinesid alevid k\u00fcladest majandustegevuse poolest: k\u00fcla elas p\u00f5llumajandusest, alevid aga v\u00e4ikeettev\u00f5tlusest ja kauplemisest. Elulaadilt k\u00f5ikus alevirahvas, aga maa ja linna vahepeal harides maad ja pidades loomi.<\/p>\n\n\n\n<p>Eestis oli aleveid juba keskajal, aga need h\u00e4visid 16. sajandi l\u00f5pus Liivi s\u00f5jas. Uuesti hakkas neid tekkima 18. sajandil (R\u00e4pina ja P\u00f5ltsamaa), 19. sajandi algul lisandusid K\u00e4rdla ja Sindi, hiljem Kunda. Arvukalt tekkis uusi aleveid 19. sajandi teisel poolel vaba turumajanduse tuules, suur osa kihelkonnakirikute \u00fcmber, nagu n\u00e4iteks Ambla, Hageri, J\u00f5hvi, Keila ja M\u00e4rjamaa P\u00f5hja-Eestis ning Hauka (Antsla), Kilingi-N\u00f5mme, Nuustaku (Otep\u00e4\u00e4), Suure-Jaani ja V\u00e4ndra L\u00f5una-Eestis. Teine alevite teket soodustanud tegur oli raudtee \u2013 Tapa, Aegviidu, J\u00f5geva ja M\u00f5isak\u00fcla.<\/p>\n\n\n\n<p>Omavalitsuse said alevid Eesti Vabariigi ajal, enne allusid nad kohalikule vallale. Eesti alevite \u00f5itseaeg oli 20. sajandi algusk\u00fcmnendeil, mil nad arenesid mitmekesise majanduse ja elava kultuurieluga kohaliku elu keskusteks. Teine maailmas\u00f5da t\u00f5i kaasa mitmetes alevites kaasa suuri purustusi. Uue j\u00f5ulise arengut\u00f5uke paljudele alevitele andis 1950. aasta haldusreform, mil Eestis tehti 39 rajooni. Nii said t\u00e4iesti uue teo ja n\u00e4o varem v\u00e4ga pisikesed kohalikud keskused, n\u00e4iteks Vastseliina ja Orissaare, kuhu ehitati rida soliidseid stalinismiajastule iseloomulikke uusklassitsistlikke esindushooneid.<\/p>\n\n\n\n<p>Taastatud Eesti Vabariigis on enamus aleveid-v\u00e4ikelinnu kahanenud nii majanduslikult kui rahvaarvult, ent muutunud v\u00e4ljan\u00e4gemiselt palju kenamaks.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4ituse autor on Heiki P\u00e4rdi.<\/p>\n\n\n\n<p>Kujundaja on Irina Tammis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00e4ituse koostaja on kirjutanud nii: &#8220;Aleveid on Eestis v\u00e4ikelinnadest raske eristada ja nende unistus oli saada linnaks. Aja jooksul ongi enamus Eesti aleveid saanud linna\u00f5igused. Minevikus erinesid alevid k\u00fcladest majandustegevuse poolest: k\u00fcla elas p\u00f5llumajandusest, alevid aga v\u00e4ikeettev\u00f5tlusest ja kauplemisest. Elulaadilt k\u00f5ikus alevirahvas, aga maa ja linna vahepeal harides maad ja pidades loomi. Eestis oli aleveid [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[6],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8739"}],"collection":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8739"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8739\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8744,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/8739\/revisions\/8744"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8739"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=8739"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=8739"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}