{"id":5144,"date":"2020-07-13T11:12:21","date_gmt":"2020-07-13T08:12:21","guid":{"rendered":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/?p=5144"},"modified":"2020-07-13T11:12:21","modified_gmt":"2020-07-13T08:12:21","slug":"eesti-panga-muuseumi-randnaitus-eesti-raha-margast-kroonini-ja-euroraha","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/eesti-panga-muuseumi-randnaitus-eesti-raha-margast-kroonini-ja-euroraha\/","title":{"rendered":"Eesti Panga muuseumi r\u00e4ndn\u00e4itus “Eesti raha margast kroonini” ja “Euroraha”."},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

R\u00e4ndn\u00e4itused \u201eEesti raha margast kroonini\u201d<\/strong> ja \u201eEuroraha\u201d<\/strong>.
\nR\u00e4ndn\u00e4itusel \u201eEesti raha margast kroonini\u201d<\/strong> k\u00e4sitletakse nelja Eesti v\u00e4\u00e4ringut: marka, mis t\u00e4histas eestlaste iseolemise algust 1918.\u00a0 aastast; krooni, mis hakkas kehtima 1.\u00a0jaanuarist 1928 ja oli kuni 25. m\u00e4rtsini 1941 igap\u00e4evases ringluses; krooni taass\u00fcndi 1992. aastal ja selle k\u00e4ibimist kuni 1.\u00a0jaanuarini 2011, kui Eesti v\u00f5ttis kasutusele euro. Kroon k\u00e4ibis koos euroga veel kaks n\u00e4dalat.
\nR\u00e4ndn\u00e4itus \u201eEuroraha\u201d<\/strong> tutvustab sularaha emiteerimist ja ringlust ning 1. jaanuarist 2002 k\u00e4ibele tulnud \u00fchisraha eurot.
\nToodud on seitsme eri nimiv\u00e4\u00e4rtusega pangat\u00e4he kujundus ja turvaelemendid ning kaheksa eri nimiv\u00e4\u00e4rtusega m\u00fcndi \u00fchise k\u00fclje kujundus ja m\u00fcndi osad.
\nR\u00e4ndn\u00e4itus \u201eEesti raha margast kroonini\u201d<\/strong> on valminud Eesti Panga muuseumi, doktor Ivar Leimuse (Eesti Ajaloomuuseumi teadusdirektor) ja kunstnik Tiit J\u00fcrna koost\u00f6\u00f6s. Hilisemad t\u00e4iendused on teinud Eesti Panga kujundaja Urmas Raidma.
\nN\u00e4itus algab 1918. aastal v\u00e4lja kuulutatud kavandikonkursile laekunud kavanditega, mille autor on kunstnik Kristjan Raud ja l\u00f5ppeb 2004. aasta Eesti eurom\u00fcndi rahvusliku k\u00fclje v\u00f5idut\u00f6\u00f6 kavandiga, mille autor on ka markide kujundajana tuntud
\nLembit L\u00f5hmus. V\u00e4lja on j\u00e4\u00e4nud aastad 1940\u20131990.
\nKui Eesti Vabariik 1918. aasta veebruaris v\u00e4lja kuulutati, puudus sel oma raha ja polnud ka Eesti Panka. K\u00e4is veel esimene maailmas\u00f5da ning riik oli \u00fcsna vaene. 1918.\u00a0aasta novembris s\u00fcndinud Eesti marga k\u00f5rval olid k\u00e4ibel mitmesuguste v\u00f5\u00f5rriikide rahat\u00e4hed: tsaari- ja duumarublad, kerenskid, idamargad ja -rublad ning Soome margad. Neid saab n\u00e4ha muuseumi p\u00fcsiekspositsioonis.
\nEsimene riigiv\u00e4\u00e4ring oli Eesti mark, mis kehtestati Ajutise Valitsuse 30. novembril1918 vastu v\u00f5etud otsusega. Ei olnud juhuslik, et Eesti raha nominaaliks valiti mark, kuna Eesti rahandus p\u00f5hines tollal Saksa okupatsiooniv\u00f5imude seadusandlusel. Eesti marga kursiks sai 1 idamark ehk 1 Saksa mark ehk 50 idakopikat.
\nPanga loomine v\u00f5ttis aega. Tegutses Riigikassa ja valitsus otsustas hakata raha v\u00e4ljastama k\u00f5igepealt riigikassat\u00e4htedena (Ajutise Valitsuse m\u00e4\u00e4rus 9. detsembrist 1918). Rahade kujundus pidi olema rahvuslik ja \u00fcle kahe v\u00e4rvitooni ei soovitatud kasutada. Valitsuse 30. aprilli 1919. aasta m\u00e4\u00e4rusega anti Eesti Pangale ainu\u00f5igus pangat\u00e4hti v\u00e4ljastada. Alles 1921. aastal tr\u00fckiti Soomes 100 margased ja p\u00e4rast neid 500-margased pangat\u00e4hed.
\nPeale kassa- ja pangat\u00e4htede k\u00e4ibis 1920. aastate Eestis ka vahetusraha, seda nii sedelite kui ka m\u00fcntidena.
\n1920. aastate kriisist v\u00e4ljumiseks viidi l\u00e4bi rahandus- ja pangandusreform. 1928. aastal viidi l\u00e4bi rahareform ning uue seaduse j\u00e4rgi tuli 1. jaanuarist 1928 Eestis esimest korda k\u00e4ibele Eesti kroon. Margad kaotasid kehtivuse. 1 kroon (0,403226 g kulda), mis vastas 100 margale, v\u00f5rdsustati 1 Rootsi krooniga.
\n1926. aastal kuulutati v\u00e4lja uus Eesti krooni kavandite konkurss, mille v\u00f5itjaks tuli G\u00fcnter Reindorff, ehkki osales ka kuulus kunstnik Eduard Viiralt. Tema kavandeid n\u00e4ete siin. Raha ei j\u00f5utud \u00f5igeks ajaks tr\u00fckkida ja riigikassat\u00e4hele l\u00f6\u00f6di peale kiri \u201e1 kroon\u201d.
\nKroonid olid oma aja Euroopa \u00fched kaunimad rahat\u00e4hed.
\nOkupatsiooniaega ehk aastaid 1940\u20131990 n\u00e4itus ei kajasta.
\nEsimest korda avaldati m\u00f5te Eesti oma rahast 1987.\u00a0aasta Isemajandava Eesti ehk IME projektis, mille autorid olid Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar ja Mikk Titma. Seadusega kinnitati kurss oma rahale 1989.\u00a0aastal. 8. detsembril 1989 kuulutati v\u00e4lja Eesti krooni ideekavandite konkurss, kavandid tuli esitada 15. jaanuariks 1990. Konkursile esitati 42 kogumit t\u00f6id ning v\u00f5itjaid oli kolm:
\nV. Taiger, A. Tuuga ja U.-R. Ploomipuu. Paberrahade l\u00f5plikud kavandid valmisid Taigeri ja Ploomipuu kujunduse j\u00e4rgi. 2007. aastal lasti ringlusse uued 2- ja 10-kroonised ning 2008. aastal uued 100-, 25- ja 500-kroonised pangat\u00e4hed.\u00a0 M\u00fcndikonkursil anti v\u00e4lja kaks teist kohta: Mari K\u00e4binile ja Enn Johannesele. Uued m\u00fcndid kavandas Mari K\u00e4bin. 1990.\u00a0aastal v\u00f5eti kasutusele Eesti Vabariigi
\ns\u00fcmbolid ning seep\u00e4rast otsustati muuta m\u00fcntide kujundust. Algse kavandi \u2013 rukkilille\u2013 vahetasid v\u00e4lja kolm vapil\u00f5vi. 1991.\u00a0aastal loodi rahareformi komitee. Sinna kuulusid valitsusjuht, Eesti Panga
\npresident ja s\u00f5ltumatu ekspert. 1992.\u00a0aasta m\u00e4rtsis moodustati praktiliste ettevalmistuste tarvis Eesti Panga juurde rahareformi komitee b\u00fcroo. 20.\u00a0juunil\u00a01992 kell neli hommikul algas kolmep\u00e4evane rahareform. Ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti Vabariigis sai taas Eesti kroon ning N\u00f5ukogude rubla kaotas
\nkehtivuse. Krooni k\u00e4ibeloleku ajal andis Eesti Pank igal aastal v\u00e4lja 1\u20133 meenem\u00fcnti. Aastatel1992\u20132010 andis Eesti Pank v\u00e4lja kokku 27 meenem\u00fcnti. Neist \u00fcks on plaatinast, kaheksa kullast ja 17 h\u00f5bedast; \u00fcks m\u00fcnt ei ole v\u00e4\u00e4rismetalli sulamist valmistatud.
\nVermitud on m\u00fcndid Suurbritannias, Soomes, Austrias, Leedus ja Austraalias.
\nR\u00e4ndn\u00e4itus \u201eEuroraha\u201d<\/strong> on eelmise osa j\u00e4tk. 2004. aastal liitus Eesti Euroopa Liiduga, kuhu praegu kuulub 27 liikmesriiki. \u00dchendkuningriik astus Euroopa Liidust v\u00e4lja 31. jaanuaril 2020.
\nAlates 1. jaanuarist 2015 kasutab eurot 19 Euroopa Liidu riiki, kus elab 337,5 miljonit inimest. (Eestis ligi 1,3 miljonit). Lisaks kasutavad eurot n\u00e4iteks euroala riikidele kuuluvad v\u00f5i nendega seotud \u00fclemeredepartemangud, -territooriumid ja saared (Prantsusmaale kuuluvad\u00a0Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, R\u00e9union,
\nSaint-Barth\u00e9lemy,\u00a0Saint-Pierre ja Miquelon, Mayotte; Portugalile kuuluvad Madeira saared ja Assoorid; Hispaaniale kuuluvad Kanaari saared). Eurot kasutatakse laialdaselt ka euroalaga piirnevates riikides ja piirkondades, n\u00e4iteks Kagu-Euroopas. M\u00f5ned teised riigid, nagu Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan kasutavad eurot
\nEuroopa Liiduga s\u00f5lmitud rahalisi suhteid k\u00e4sitlevate erilepingute alusel ametliku v\u00e4\u00e4ringuna ning v\u00f5ivad teatud koguses emiteerida ka oma eurom\u00fcnte. K\u00f5ik ELi riigid peaksid \u00fchinema majandus- ja rahaliiduga ning v\u00f5tma kasutusele euro niipea, kui on t\u00e4idetud l\u00e4henemiskriteeriumid. Erandiks on Taani, kellel on \u00f5igus \u00fchisraha kasutuselev\u00f5tust loobuda. Kui riigid kasutavad \u00fchisraha, siis ei ole vaja raha vahetada ning \u00fches riigis kehtiva rahaga saab maksta ka teises riigis, kus kehtib sama raha. Seega ei kaasne rahavahetuse kulu. Europangat\u00e4htede seerias on seitse eri nimiv\u00e4\u00e4rtusega rahat\u00e4hte: 5-, 10-, 20-, 50-, 100, 200- ja 500-eurone. Need kehtivad seadusliku maksevahendina kogu euroalal. Eurom\u00fcntide \u00fchine k\u00fclg on erineva kujundusega: 2- ja 1-eurosel ning 50-, 20- ja 10-
\nsendisel kujutatakse Euroopa Liitu enne 1. mail 2004 toimunud laienemist. Alates 1.\u00a0jaanuarist 2007 emiteeritud m\u00fcntidel kujutatakse Euroopa geograafilist kaarti. 5-, 2- ja 1-sendisel kujutatakse Euroopat maailmakaardil Aafrika ja Aasia suhtes.
\nLisaks tutvustatakse n\u00e4itusel eurot kasutavate riikide eurom\u00fcntide rahvusliku k\u00fclje kujundust. \u00dchisraha eurot kasutavad Euroopa riigid moodustavad euroala. Seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gitakse ka Eesti Panga kui euroala liikmesriigi keskpanga \u00fclesannetest ja tegevusest. K\u00f5igi eurot kasutavate riikide keskpanku koos Euroopa Keskpangaga nimetatakse euros\u00fcsteemiks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

R\u00e4ndn\u00e4itused \u201eEesti raha margast kroonini\u201d ja \u201eEuroraha\u201d. R\u00e4ndn\u00e4itusel \u201eEesti raha margast kroonini\u201d k\u00e4sitletakse nelja Eesti v\u00e4\u00e4ringut: marka, mis t\u00e4histas eestlaste iseolemise algust 1918.\u00a0 aastast; krooni, mis hakkas kehtima 1.\u00a0jaanuarist 1928 ja oli kuni 25. m\u00e4rtsini 1941 igap\u00e4evases ringluses; krooni taass\u00fcndi 1992. aastal ja selle k\u00e4ibimist kuni 1.\u00a0jaanuarini 2011, kui Eesti v\u00f5ttis kasutusele euro. Kroon k\u00e4ibis […]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[6],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5144"}],"collection":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5144"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5144\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5147,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5144\/revisions\/5147"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/Abjakultuurimaja.ee\/uus\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}