Abja EHH-Teater

GEENIUS_KAVAAbja EHH-Teater on välja kasvanud Abja Täiskasvanute näiteringist ja saime oma nime käesoleva aasta maikuu alguses. 2014.aasta oktoobrist tegutseb lavastajana Abjast pärit Andres Linnupuu, kes oma esimese lavastajatööna siinmail tõi 2015.aasta aprillikuus lavale instseneeringu J.Tuulik “Taevaredel” ainetel lavastuse “Geenius”.

Jälgi Abja EHH-Teatri tegemisi ka Facebookis: https://www.facebook.com/pages/Abja-EHH-Teater/1574338036174339

Võta meiega ühendust: abjaehhteater@gmail.com 

Heidame pilgu teatritegemise traditsioonile Abja Kultuurimajas ja alustame aegade algusest Agu Sihvka sõnadega, et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama algusest. Abjas oli näiteringi tegevus hulk aastaid soikunud. Sellest ajast, kui kunagine kauaaegne lavastaja Aliis Maahein loobus kõrge ea ja tervislike põhjuste tõttu näiteringi juhendamisest. 1991 tuli Abja Keskkooli huvijuhiks energiline ja hakkaja noormees Valdo Pampa. Mõistagi sidus ta ennast kohe ka kultuurimaja tegevusega. Teda huvitas väga näitemängu tegemine. Koos kultuurimaja töötajatega koguti grupp asjahuvilisi, valiti isegi näidend “Õnnejaht”, aga see jäi siiski selgeks õppimata, sest noortele meeldis rohkem humoorikaid estraadipalu õppida ja esitada. Nii tehtigi. Repertuaari mitmekesistamiseks pandi pea tööle ja nii valmis mitu omaloomingulist estraadikava. Lavale toodi täiskasvanute poolt mängituna ka kaks lasteetendust “Naljakas pomm” ja “Sabad sõlmes”, millest viimast on mängitud 88 korda. Et Valdo truppi oli koondunud enamuses noored inimesed, kelle esinemine oli heal tasemel, tekitas see vanemates inimestes tegutsemishuvi. Loodigi pensionäride klubi “Meelespea” liikmetest teinegi koosseis, lavastajatööd tegemas Elli-Marie Leola.  Esimeseks etenduseks mängiti klubi presidendi omaloominguline lavatükk “Vana arm ei roosteta”. Kui Valdo Abjast lahkus, jäi tema trupp juhita, kuid näitemängu tegemise vastu ei olnud huvi kadunud. Ühendati kaks truppi ja lavastajatööd hakkas tegema Elli. Võeti ette selgeks õppida üks mahukam ja suurema tegelaste arvuga tükk E.Vaiguri “Kraavihallid”. Ja nii ta minema hakkas. Järjest kindlamani näitlejad ennast laval tundsid ja üha menukamalt etendused vaatajate poolt vastu võeti. Kui Elli lavastajana hakkas tundma pisut väsimusemärke, palus ta appi Raivo Kutseri, et ta oma noore värske mõttega toetaks. Raivost sai kindlakäeline ja väga tugev lavastaja, kelle käe all mängitud tükid on ernaditult kõik pälvinud erinevate žüriikoosseisude tunnustusi. Ei saa ka jätta märkimata meie asendmatut dekoratsioonimeistrit Kalle Ralli. Haruldane talent. Istus javaatas mõned proovid, pisut pidas läbirääkimisi lavastajaga ja teadis mida teha ja kuidas teha. Raivo juhendas näiteringi 2010 aastani.

Lavastused, mis lavalaudadele jõudsid – olid: I.Hein “Vana arm ei roosteta” (1993), I.Hein “Äpardunud kosjaskäik” (1993), M.Tuuling “Sabad sõlmes” (1993), U.Leies “Naljakas pomm” (1994), O.Luts “Pärijad” (1994), J.Richie “Me veel vaatame” (1995), “Ihukaitsja” (1995), P.Pärn “Tulnukad” (1995), omalooming “Reisile sinuga” (1996), omalooming “Russkaja vodka” (1996), omalooming “Kolm doonorit” (1996), E.Vaigur “Kraavihallid” (1997), H.Raudsepp “Mikumärdi” (1998), M.Unt “Charley tädi” (1999), omalooming “Mehed metsast muideks” (1999), “Juuli ja Maali” (1999), O.Luts “Kalevi kojutulek” (1999), O.Luts “Pastlad” (2000), A.Kivirähk “Jalutuskäik vikerkaarel” (2000), A.Liives “Sikud ja lambad” (2001), N.Simon “Tobud” (2002), F.Frinton “Õhtusöök ühele” (2003), J.Paet “Naise monoloog meestest” (2003), “Oh naised, need naised” (2004), H.Raudsepp “Vedelvorst” (2004), “Tädi Maali” (2005), M.Cooney “Rahauputus” (2005), P.Pärna ainetel R.Kutser “Tulnukad II e. ahjualune” (2006), “Proua McWilliams ja äike” (2007), M.McDonagh “Mägede iluduskuninganna”, “Kaks vahtrat” (2008), “Vanamehed seitsmendalt” (2009).

2011.aastal tuli Abja Näiteringi lavastajaks Triinu Menning. Kelle käe all toodi lavale 2011-2014 lavastused “Kirjad elust”, “Kui sadu lakkab” ja “Võõras mees majas”.

 

 

 

 

Abja Kultuurimaja